Kogukonna eestvedajana lähevad säärased ootamatud ning arusaamatud sammud väga korda. Kõigest paar kuud tagasi tundus vallamajas ühtne meel ja keel leitud olevat ning minnakse koos edasi. Vanad olijad said vajalikku raputust, uued tulijad loodetud võimaluse. Ühiselt eesmärgiks kaasavalt, läbipaistvalt ja pika vaatega vallaelu juhtida.

Seda kinnitasid minu jaoks ka kõigi võimule pürgijate varasemad, sisuliselt samaväärsed, valimisloosungid. Konfliktseid teemasid kerkis küll lauale, kuid suures plaanis tundus töörahu olevat saavutatud. Paraku läks taas midagi viltu. Valla inimeste hüvanguks oli nüüd jälle vaja muutust!?

Mõte võimukoridorides kondamisest mind ei kõneta, energiat ja aega tahaks otse ning kohe panustada. Viimatise valimisralli ajal käidi minulegi kosja ning just säärase poliitkultuuri tõttu ei ole jätkuvalt tahtmist pardale astuda.

Üks kaasaja vaimne õpetaja on tabavalt öelnud: „Mõned teevad ennast pikemaks teistel päid maha raiudes“. Nii nagu elu, on ka poliitika kompromisside mäng. Eriti väikeses vallas, kus kõik tunnevad kõiki, saab omavahelistes suhetes ning otsuste langetamisel määravaks võime ning tahe teha koostööd. Oskus ka siis suhelda ning leida lahendusi, kui ehk lauanaabriga iseloomud ja vaated ei klapi.

Olen oma Vainupea aastatega nii valla piires kui laiemalt loonud palju lahedaid kontakte aktiivsete inimeste, seejuures ka põnevate isiksustega. Suhtlemist ja koostööd saadab teadmine vastastikusest lugupidamisest. Ollakse inspireeritud tegutsema, leidma uusi ideid ja võimalusi.

Hinnangute andmisel tuleb jääda adekvaatseks, ei tohi kalduda emotsioonidesse. Mõtisklemiseks. Hiljuti jagasin aastatepikkust Vainupea kogemust koos kohapeal kordasaadetu kirjeldamisega inimesele, kes uuris Vainupea kabeli käekäigu kohta. Mu enda meelest väge täis sõnum võeti ootamatult leigelt vastu. Sõltumata kõigest kabelis tehtust ja aastaringselt toimuvast ei olevat pühakojas siiski enam mingit pühalikkust, liigne ilmalike sündmuste rohkus ei täitvat esivanemate poolt ehitatud pühapaikade eesmärki.

Säärane otsekohene tagasiside tekitas minus esmalt väga vastakaid tundeid. Aetud on ju õiget asja. Motiiv tegutseda on olnud siiras ning alati olusid ja laiemat huvi arvestav. Eelnev ilmestab osapoolte väga erinevat konteksti taju. Ootused ei läinud kokku sellega, mida vastu saadi. Mõnele sobib, kuidas vallas asju aetakse, teisele aga kas või nui neljaks mitte kuidagi. Ei midagi uut siin päikese all.

Vabatahtlikult vastutust võttes ja kohustusi kandes ootad samaväärset pühendumist ka vallavõimult. Mida rohkem end oma tegemistesse pühendada, seda teravamalt tajud ümbritsevat ruumi ja inimesi. Küla- või laiemalt kandielu edendamisel on seepärast oluline tajuda vallapoolset tuge ja tunnustust, samuti stabiilse tegevuskeskkonna tagamist.

Kui vallamajas pidevalt käärib, siis annab see tugeva negatiivse signaali rohujuuretasandile. Mis ei tapa, teeb siiski tugevamaks. Soovin uutele vallajuhtidele õnne, edu ja jõudu vallaelu edaspidi sõbralikumalt, samas ikkagi sisukalt ning edasiviivalt juhtimiseks.

Allikas: Lääne-Virumaa Uudised