Mario Luik: Vainupea külaga seab mind väga emotsionaalne ja tugev side

Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja Vainupea Küla Selts MTÜ juhatuse esimees Mario Luik

Mille eest Sa täpsemalt tunnustuse pälvisid ja mida see Sulle tähendab?

Pälvisin tunnustuse ja aumärgi kui inimene, kes on järjepidevalt ja läbimõeldult juhendanud, innustanud ja kaasanud vabatahtlikke. Seda Vainupea küla seltsi tegemisi silmas pidades.

See tunnustus on mulle suur au! Oleme seltsina tegutsenud kõigest kuus aastat, kuid tunnustus näitab, et oleme Vainupea kogukonnaga liikunud õiges suunas. Siinkohal tänan omakorda kõiki kaasteelisi ja panustajad.

Sa ei ela Vainupeal, vaid hoopis Tartus. Räägi natuke sellest, kes Sa, Mario Luik, oled?

Eelkõige võib öelda, et olen idealist – maailmaparandaja tüüpi. Tegutseja, kaasamõtleja ja kindlasti ka visionäär. Aktiivselt kahte poega kasvatav isa. Sõbralik ja avatud suhtleja, kellega võib jääda tundideks elu ja olu teemadel vestlema. Minu juured on kinni Tartus. Vainupeale tõi mind aga saatus.

Igapäeva leiva teenid ettevõtjana?

Jah, täpselt nii. Tegelen spordiväljakute rajamise ja spordiinventari müügiga peamiselt eraklientidele ning seda pigem nišilahenduste võtmes. Olen Hunt Kriimsilm – koostan hinnapakkumisi, suhtlen tarnijatega, valan betooni, koristan prahti, panen inventari kokku, allkirjastan lepinguid, suhtlen klientidega, viin läbi turundustegevusi ehk siis teen 24/7 kõike seda, mida on vajalik teha ühe ettevõtte edukaks ja järjepidevaks toimimiseks.

Sa oled palju tegutsenud mittetulundussektoris. Miks Sa seda teed?

Päris ausalt - mulle meeldib anda ja aidata, ootamata vastuteenet. Näen erinevate tegevuste vajalikkust ja nende mõju meid ümbritsevale keskkonnale. MTÜ on lihtsalt üks väljendusvorm.

Paraku paneb riik vabaühenduste õlule järjest rohkem oluliste teemavaldkondadega tegelemise vastutuse ja ootab seejuures ka märkimisväärseid tulemusi. Minusuguseid „hulle" õnneks leidub, kuid selline mudel ei ole jätkusuutlik. Igasugune vabatahtlik tegevus on olemuslikult haavatav ja mõjutatav.

Milline roll on olnud spordil Sinu elus?

Spordiga hakkasin aktiivselt tegelema 6ndast eluaastast. Proovisin enesekaitset, kergejõustikku, jalgrattasõitu, jalgpalli, kuid päris kiirelt jäin pidama korvpalli juures. Sportides kasvasin ja kujunesin ka inimesena. Eesmärgid olid kõrged, kuid jäid saavutamata. Väärtuste tasandil ujusin pidevalt justkui vastuvoolu. Nii oli vaimselt ühel töökal noorel väga keeruline endas sisemist tasakaalu leida. Lõpuks „andsin alla" ja otsustasin kogu energia, inspiratsiooni ja meeletu töötahte suunata muudesse tegevustesse. See oli ainuõige otsus.

Mis seob Sind Vainupeaga?

Vainupea külas elavad minu elukaaslase Kadi vanavanemad. Varasemalt oli kogu Lääne-Virumaa minu jaoks tundmatu. Mängisin küll toonases Rakvere Tarvas meistriliiga tasemel korvpalli, kuid see piirdus ülikooliõpingute ajal igapäevase Tartu ja Rakvere vahet sõitmisega.

Praegu käin Vainupeal nii tihti kui võimalik. Meie pere jaoks on kahetunnised autosõidud Vainupeale vahepeatusega Rakveres harjumuspärased. Olen alati soovinud, et inimesed leiaksid aastaringselt rohkem tee Vainupeale. Proovime ka ise eeskuju anda. Vainupea külaga seob mind tänaseks väga emotsionaalne ja tugev side – inimeste, looduse, mere ja pühakojaga.

Milline on Vainupea küla seltsi asutamise lugu?

Külaselts sai 2013. aasta sügisel asutatud suuresti minu elukaaslase eestvedamisel. Tema sooviks oli Vainupea kabel jätta külarahva kätesse ning kuna küla selts Vainupeal puudus, siis justkui olude sunnil see ka loodud sai. Minu kui „uue ja sümpaatse külla tulija" juhatuse esimehe kandidatuuri toetati ja hakkasimegi peale. Mingil põhjusel kujunes koheselt välja arvamus, et nüüd käiakse koos üksnes pühakoja asju ajamas. Võttis mitu head aastat kogukonna liikmeteni jõudmiseks ja kogu küla heaolu puudutavate teemade lahkamiseni.

Kuidas seltsil läheb? Millega tegelete?

Meie seltsil läheb väga hästi – kokku on 34 liiget. Meil on välja kujunenud oma aktiivgrupp ning ka kõrvalt panustajad. Koostöös külavanem Mart Viluga saame oma sõnumit veelgi laiemalt levitada. Viime läbi koosolekuid, korraldame talgupäevi ja ühisüritusi. Vastavalt võimalustele ja huvile pakume kõigile ka kontsertelamusi. Igasuguse kommunikatsiooniga tegelen ise: kodulehe uuendamine, uudiste kirjutamine, infokirjade väljasaatmine, sotsiaalmeedias info jagamine, plakatite kujundamine jne.

Seltsi tegevuse majandame ära iga-aastatest liikmemaksudest. Kõik kabeliga seotud kulud ja tulud hoiame seltsi tegevusest eraldi. Eks kabeli haldamisega seonduv ole meie külaseltsi üks nö sammas. Suuresti tänu pulmaliste annetustele ning ka vallavalitsuse toetusele oleme kabeli remondi- ja renoveerimistöödesse ja igapäevasesse haldamisse panustanud ligemale 40 000 eurot.

Mis on lõppeva aasta peamised saavutused?

Olulisena saab välja tuua Vainupea küla hea tava sõnastamise ja kinnitamise ning riikliku tunnustuse saamise Vainupea kabeli ja Vainupea küla keskuse puhta ja kaunina hoidmise eest. Samuti suve läbi kabelis üleval olnud Elise Dobrjanski maalide näituse „Rannikul", mis sai väga positiivset vastukaja. Pühakojaga seonduvalt alustasime suvel senisest tihedamat koostööd Haljala Koguduse ning õpetaja Urmas Karileediga.

Milliste plaanidega lähed uude aastasse?

Isiklikus plaanis proovin rohkem oma keha ja vaimu puhata, et mitte suurte plaanide rägastikus kokku joosta. Vainupeal proovime aga pühakoja renoveerimisprojekti kaante vahele saada. Kevadel paigaldame juba kokku kogutud annetuste abil kabeli kõrval asuva lõkkeplatsi äärde uue senisest pikema ümarast palgist laud-pingi.

Kuulud ka kandikogusse. Kuidas külal ja Karepa kandil tervikuna läheb? Millised on peamised kitsaskohad?

Vainupea külas on asjad suures plaanis hästi. Hoiame toimuval kätt pulsil ja kui tekib probleeme, siis saame ühiselt neid lahendada. Kogu kandi külade hingeelu ei saa ma paraku üldistavalt kokku võtta. Hetkel on minu koostada kandikogu liikmetele tööleht, mille alusel proovime kandi kitsaskohad tuvastada ning leida ka teemad, mis saaksid olema kandikogu jaoks prioriteetsed. Kui puuduvad selgelt sõnastatud eesmärgid ja visioon, mille poole püüelda, siis jäävadki kohtumistel jutuajamised jutuajamisteks. Vaja on konkreetsust ja ühist seisukohta kogu kandi külade huvides tegutsemiseks.

Mulle tundub, et meie hääl on hetkel pigem kaja kõrbes ning ponnistused sõna võtta ja olla informeeritud takerduvad paberimajandusse, ka vallavalitsuse inimesed annavad seejuures segaseid signaale. Senimaani puudub vallapoolne initsiatiiv koos ette võtta ja ära teha ning ka päriselt kuulata. Teisalt kandikogud just sellel eesmärgil loodud saidki – tekitamaks uuel tasemel sünergiat. Loodan väga, et see nii ka olema saab.

Mida soovid Haljala valla elanikele uueks aastaks?

Meie ümber on palju võimalusi läbi väikese panustamise mõjutada suurte sündmuste ja arengute toimumist. Julgustan inimesi meelepärastel teemadel tegema koostööd, veelgi rohkem kaasa rääkima ning loomulikult ka ise aktiivselt tegutsema.